WHERE IS YOUR HAPPY PLACE?

Uus ring ümber päikese, ehk maakeeli uus aasta on kestnud tänase seisuga 29 päeva, ehk juba pea kuu. Ma ei tea, kuidas teil selle uskumisega on, aga minu arvates on tegu kohutavalt kiirelt lennanud ajaga. Kui praegu on juba kuu aega nii kiiresti läinud siis kah asi juba jõule ootama uuesti hakata. Mida vanemaks ma saan, seda kiiremini see aeg minema hakkab, olgugi, et tegelikult ruttab ta ikka samal sammul edasi, mis alati. Lihtsalt mina vist lendan ajas kiiremini. Aeg on niikuinii suhteline mõiste, aga aja lendamine vist on veel absurdsem. Mina lendan. Aeg on ikka enda tempos edasi.  Mida ma siis selle lendamisega ka teen. See on keerulisem osa. Proovin tegus olla.

Aga ma tahaksin enne välja tuua ühe ilusa aspekti selle aja juures, mis mind sel aastal saatma on aina tugevamini hakanud peale seda, kui ma seda mõistma hakkasin. Ma olen end mitmeid kordi leidnud ahhetamas ise ning teistega koos, kuidas aeg ikka lippab ja kiiresti läheb. Seepeale ma avastasin end ka mõttelt, et kui palju lihtsam on niimoodi kätte võtta mingisugused eesmärgid ning soovid, mida tundub "nii kauge saavutada", sest reaalsus on ju tegelikult see, et see tuleb kiiremini kätte, kui oodata oskad, sest aeg lendab ju nii kiiresti! Ja mida tegusam sa oled, seda kiiremini ta ka tuleb, sest kogu organiseeritud aeg kulub tegemisele. Seega, kui te lisasite enda uue aasta lubaduste nimekirja näiteks raha kogumise, kaalu kaotuse, raamatu kirjutamise või misiganes "töö" tegemise, mis võtab otsekui NII kaua aega ja mille valmisprodukt on nii kauges tulevikus, siis tegelikult ongi kõige parem mõte kohe alustada. Sest tegelikult jõuab see "nii kaugel" juba kohe varsti kätte. Sama kiiresti nagu järgmised jõulud või uus aasta või sünnipäev.

Mul on varsti sünnipäev!

Ma alles mäletan, kui ma enda asjad uuesti kokku pakkisin ning tagasi Reykjaviki lendasin. Eesti oli ennast mulle ära näidanud ja ma olin ta uuesti ära näinud. Palju segaseid mõtteid oli peast läbi käinud ning selgus oli kõike muud, kui selge. Sellest on nüüd peagi kolm kuud möödas.

Mul oli kord vestlus enda emaga, kui ta küsis minult, et mis see "õnn" on. Esimese hooga turtsatasin ma muigama, et mismõttes selline küsimus, see on ju nii selge, mis on õnn. Siis ma aga mõtlesin seda mõtet teist korda ja leidsin end mõttelt, et ega seda õnne ei olegi nii kerge ühte lausesse panna, sest tegelikult on ju õnn nii mitmete tundmuste ning asjade tulem. Ainus mida ma sel hetkel täpselt teadsin oli see, et ma olen õnnelik. Ma olen ääreni õnnelik ning ma ei ole vist oma elus kunagi sellist rahulolu tundnud, nagu ma praegu tunnen. Ega ma ei tea vist siiani, kuidas õnne sõnadega võimalikult täpselt kirjeldada. Ta on tundmus, minu jaoks ka eluviis. Ma tahan olla iga hetk õnnelik ja oma õnnelikuses ka olla võimalik teisi õnnelikuks teha. Mulle meeldib mõelda, et minu õnnetunne suudab ka minust välja kiirata ning ka teisi selle tundmusega puudutada. Ja minu õnnetunne ei peitu suurtes tegudes, vaid väikeste asjade kokku sattumises. Suured õnnetundmused lihtsalt elustavad seda tunnet.

Minu jaoks on õnn kohutavalt oluline. Ilmselt tegelikult kõigi jaoks, aga mida ma olen tähele pannud, ei tegele inimesed enda õnnega piisavalt palju. Mida ma silmas pean on see, et... õnn tundub minu arvates enamikele inimestele kas mingi ajutise nähtuse või "teiste inimeste" privileegina. Inimesed lepivad, et asjad on "okei" ja "mõnikord on ju hea ka". Kuigi tegelikult ei ole selles midagi isekat ega midagi erilist, kui enda elult nõuda iga päev õnnetunnet. Tõsi on see, et inimesi teevad ka erinevad asjad õnnelikuks, kuid tugeva alustala loob minu loogika järgi see, kui inimesed oskavad olla tänulikud pisiasjade üle. Väärtustada igapäevased väärtuseid. Et see ei ole mingisugune hipi-jura, kui akna taga öötsuvad puuoksad või päikeseloojangu ajal roosaks värvunud taevas õnnelikuks teeb. Õnnetunne peitub väikestes asjades, mida tuleb alguses ilmselt märkama hakata ja siis muudavad nad sind ajapikku iseenesest õnnelikuks. Õnne valem vist on tõesti olemas, aga see, et see valem toimima hakkaks, on vaja endaga eelnevalt ilmselt pisut tööd teha.

Võta korra aeg. Enda aeg enda jaoks. Kui saad, vaata peeglisse või aknast välja õue. Ja mõtle, mis sind õnnelikuks teeb. Mõtesta endale enda suured ja väikesed rõõmud korraks lahti. Ka need, mis iseenesest mõistetavad tunduvad.
Minu igapäeva õnne tagab hommikused ärkamised ja võimalus püsti tõusta ja end ringutada (tänutunne kõikidele mu toimivatele jäsemetele ja organitele), hommikupäike või vihmasabin aknaklaasile. Hommikune vesi ning smuuti. Hea hommikusöök, värske toorainega mille valmistamiseks võtan ma alati hommikuti palju aega. Minu hommikune muusika pleilist ning päeva esimese kohvi lõhn. Peale pikka talve Islandil aina tihedamini päeva jooksul pilvede tagant välja piiluv päikene ning vaade mägedele. Sellele, kuidas puud tuule käes öötsuvad ning õhtul tuulevaikse ilmaga töölt koju jalutamine. Õhtune jooks, ookeani lainetus ning taevas tantsivad virmalised. Minu enda mõtted ja plaanid, kuidas saavutada midagi rohkemat ja paremat. Tähed ning kuu taevas ning tuule käes ära jooksvad pilved. Linnulaul. Klaas veini. Uus raamat ning soe tekk peale külma jalutuskäiku. Kallistus ning head sõnad.
Elu on nii maailma ilus. Ma ei mõista, miks inimesed seda nii vähe näevad ning keskenduvad alatihti päevast-päeva kõigele sellele eelisjärjekorras peamiselt, mis on pahasti või mitte nii hästi. Ma ei ole tundnud ammu seda tunnet, et ma ei taha hommikul üles ärgata. Ma armastan minna oma tööle, mis ei ole mitte midagi suurt ning karjääririkast. Aga ma armastan tööl olla ja oma tööd teha. Ma armastan sinna minekut, seal olekut ja sealt ära tulekut. See ongi elu imeline näide, kuidas sa saad armastada kõige lihtsamaid asju enda elus siis, kui kõik on... su enda kätes. Omad kontrolli enda emotsioonide ning tegude üle ning armastad iseennast ning teisi. Õnn on ilus tunne. Õnnetunne. Ilus. Igas mõttes, igast küljest. Puhas ja siiras. Ilus.

Ma tahaksin lihtsalt õelda, et... meie igaühe õnnetundmus on meie enda teha. Mis on tegelikult kõige ilusam ja lihtsam viis üldse! Iseennast millegi poole töötama panna on palju lihtsam, kui kedagi teist muuta. Me ei pea leppima sellega, et asjad on "enamvähem okeid". Tegelikult saavad olla asjad koguaeg imelised. Tõusud ja mõõnad on otseloomulikult ja see on elu üks ilus osa, aga kui asjad on tasakaalus, ei ole need möönad nii kontrastsed. Tõusud tulevad suuremate ja väiksemate tõusudena küll. Me kõik ju teame, kuidas mõned hetked teevad õnnelikumaks kui teised. Lihtsalt. Nii palju on meie enda valikute küsimus. Ja need kõik algavad iseendast. Kui sa ei ole rahul sellega, et sa vaatad palju telekat, kaalud rohkem kui tahaksid ning pole nii edukas ja produktiivne kui kõik teised, siis tegelikult kõikidele nendele asjadele on vastused olemas sinu enda näol. Eneseharimine ning endaga töötamine on nii põnev protsess! Kombata iseenda piire ning võimeid. Kui palju sa suudad ning kui kaugemale sa minna saad. Ja tulemused on rohkem kui tihti imelised! Lihtsalt.. tuleb armastada iseennast ja teisi. Enda kõrgele seadmine (või sinna töötamine) ei tähenda sealt teiste alla lükkamist. Kõige imelisem kooslus mida ma tean on see, kui on olemas kaks kuni mitu inimest, kes armastavad iseennast ning üksteist ning aitavad üksteist kõrgustesse ja paremaks, isegi kui nad teevad kõik täiesti erinevaid asju (tundmus, mida olen enda teiselt perelt õppinud ja igapäevaselt kogen).

Tegelege, armsad, endaga! Tehke midagi, mida te alati teha või saavutada olete tahtnud, sest nagu ma alguses ütlesin, aeg lippab ning kõik mis tundub kaugel, on tegelikult nii lähedal ja varsti juba käeulatuses. Ja kui te mõistate, et te teete midagi iseendale, muutub see veel väärtuslikumaks. Sest enesearmastus on ilus.

Kui te saladust ei tee, siis ma tahaksin hea meelega kuulda, mis teid õnnelikuks teeb. Või mida te defineerite "õnnena". Kui teil on hetk aega, siis ma hindan seda, kui te kirjutate minu õnnetundmuse alla enda õnnetundmuse. Natukene mulle, natukene teile endale. Sest millegi sellise üleskirjutamine viib tihti millegina, mille peale näiteks ammu tulnud pole. Mulle meeldiks kuulda, kus on teie "happy place." :)
Seega- kus on teie igapäevane õnn?