I REALLY LIKED YOU, 2016!

Ma arvan, et ma ei ole seda paika siin kunagi pidanud kellegi teise jaoks, kui iseenda. Samas on selle piirid ja mastaabid aastate jooksul paljugi muutunud. Siin blogis saab tagasi minna 2011 aastasse, kuuks detsember, postituse pealkirjaks "uus aasta". Ja siin me nüüd taaskord oleme- vanaaasta jalamil ja uue hakul. Ma pajatan teile jõuludest ehk veidi hiljem, sest armsat materjali mul sellest on. Samas mõtlesin, et ma kirjutan enda tunded ja emotsioonid 2016 aastast enne tühjaks, kui kogu blogimaailm seda tegema hakkab. Olugi, et ma tookord alustasin seda vist enda jaoks ja teen seda osaliselt siiani, on teil minu blogimaailmas suur roll. Üks tundeid, mida ma armastan meeletult palju, on tagasiside teilt. Armsad kommentaarid või personaalsed kirjad. Et olen midagi kelleski liigutanud, juurde andnud või mõtlema pannud. See on minu, kui loomeinimese loomises oluline osa. Endast ära andjana tunnen ma olulist rolli teistele juurde anda selles enda ära andmise protsessis. Minu arvates selles see ilu ja võlu peidubki.

Iga mo aasta on hea olnud. Ma ei mäleta enda 21-eluaasta jooksul ühtegi mitte head aastat. Võib-olla on "süüdi" siin minu positiivne meel näha head kõiges, mis ümberringi toimub, kuid ma ei suuda meenutada ühtegi aastat, mis mulle meelepärane olnud ei ole. Tõsi on aga see, et 2016 aasta on olnud ilmselt minu senise elu kõige toimekam. Ehk on asi selles, et see oli esimene terve aasta, kus ma sain ilma mulle ette seatud kohustusteta elada ning kõik kohustused mis mul olid, lõin ma endale ise.

Eriti on see ring ümber päikese jätnud mulle mälupilte igasugusest armastusest. Armastusest minu vastu, ümbruse, looduse ning armastust enda ning teiste vastu. Seda ilusat, sooja, mägesi liigutavat tunnet on sel aastal hästi palju olnud. Ei tea, kas asi on selles, et ma olen seda teadlikult-alateadlikult ise rohkem märkama/jagama hakanud või olengi ma olnud sel aastal kuidagi eriti armastusemulli all ning kohanud oma elus nii palju ilusaid inimesi, kellega on rõõm koos olla ja ilus armastada. Sest armastus on kindlalt minu lemmiktunne. Mulle meeldib mõte, et armastus ongi kõike liikuma panev jõud. Armastus ei ole ainult inimeste vaheline tunne, vaid ka armastus töö, raha, võimu, kunsti, raamatute või mille iganes vastu, mis kujundabki inimesed paljustki selliseks, nagu nad tegelikult on. Armastus päriselt liigutabki mägesi. Võimatu saab võimatuks, kui enda soovi ja tunde taga on armastus, mis liigutabki end... rohkem liigutama ja asju korda saatma.

Ma tahaksin osata võtta kokku selle aasta mingisugused kõrghetked ja need siia üles kirjutada, et ma seda aastate pärast lugedes mäletaksin, mis mind sel korral puudutas. Ma ei ole sellesmõttes "uue aasta" usku, et see on otsekui mingi müstiline kuupäevade ja numbrite vahetus, kus saab üleöö digimuutuda inimeseks, kes oled alati soovinud olla. Ma ikka pigem usun seda, et vahet pole millal millega pihta hakata. Selleks ei pea ootama uut nädalat või uut kuud. Küll aga mulle meeldib see mõte sellest, et üks ring ümber päikese on taaskord tehtud ning mis ma sellel ringil õppisin ja juurde sain. Mulle meeldib see tagasivaatamine ning analüüsimine. See on minu arvates armas, õpetlik ning enda analüüsimine on ikkagi enamasti head tõotav,

Seega, ma proovin...

1. Islandilt Eestisse, Eestist Islandile
- Aastal 2015 suvi kolisin ma enda asjadega Islandile elama, kus sain ma endale teise pere ja kodu. 2016 suvel tiksus otsekui esialgse plaani aeg täis, et veedan Islandil vaid aasta aega. 20.juuni lendasin ma süda valus, Eestisse tagasi. Iga asi, mida ma proovisin käivitada, mitteharjumuspäraselt ei hakanud tööle ning mitmeid "ebaõnnestumisi" (ehk avastusi, kuidas miski ei tööta/toimi) otsustasin järgneda siiski enda südamele ning kolisin 8.november tagasi Islandile. Rõõm oli uuesti tagasi.

2. Esimest korda päriselt iseseisev elu... kind of.
- Esimest korda elus ma hakkasin 2016. aastal elama iseseisvat elu, üürides oma elu esimest korterit ja muretsedes elus esimest korda täielikult ja sajaprotsendiliselt selle pärast, kas vetsus on vetsupaberit ning kas tolmuimeja tolmukotte on veel kodus. Kas pesupulbrit jätkub ning kas šampooni on veel kodus. Samas on oluline see remark "kind of" selle esimese väite juures, sest mo islandi kodu ( ja päritolu kodu) on mind ikkagi meeletult aitanud kogu selle protsessi juures ja ma ei oskaks tänulikum olla. Tänu nende imelisele valmidusele sain mina endale selle korteri, kus ma baseerun ning sain töökoha kohta, kus ma tahtsin. Lisaks veel igasugune.. abi. Materiaalne, vaimne, midaiganes. Nad on mind kogu selle iseseisva eluga pihta hakkamisel siin Reykjavikis palju aidanud ja palju-palju lihtsamaks teinud. Armastus on ilus.

3. Õppetund: "Ainult südamega näebki hästi. Kõige tähtsam ongi silmale nähtamatu" (teate küll seda rebase saladust. Kes ei tea, seadku endale '17 eesmärgiks läbi lugeda "Väike Prints".)
- Eesti ei teinud mulle nelja kuud seal olles kõige lihtamaks. Juuli lõpp-august ma ilmselt kukkusin oma elu kõige suuremasse segaduseauku, kus ma proovisin kõike, mis mo süda mulle rääkis, eitada ning talitada selle järgi, mida kõik teised mu ümber räägivad ja ütlevad ning mida mõistus otsekui õigeks peab. See lõppes ühe suure krahhiga, kus ma pagesin (aitäh Eva ja Hanna Mari!) üksinda oma ette peaaegu kuuks ajaks ning tegin lisaks endale ka paljudele enda lähedastele nn. hard-time, olles täielikult isoleeritud kõigest ning andmata välja informatsiooni sellest, mis minuga toimub. Tagantjärele saan aru, et see ei teinud teistele inimestele, kes minust hoolivad, seda perioodi samuti üleliia kergeks, sest ma olin lihtsalt kadunud ja lõpetasin selle kõige haiglas, operatsioonilaual.. Ma ei elanud kodus ning ma ei suhelnud kellegagi. Samas ma ei suudaks seda olukorda ka tagantjärgi tarkusega muudmoodi lahendada. See üksioleku periood oli mulle rohkem, kui vajalik ning ma käituksin (kahjuks) ilmselt seda uuesti läbi tehes sarnaselt. Ma tean, et üksiolek ning isoleeritus ravib mind. Introvert, mis minus peidus on, vajab seda aega. Samas on mul sellest olukorrast võtta siiski eelkõige kaasa see tarkus, et edaspidi ma talitangi esimest korda kohe õigesti, kuulates seda, mida süda näeb. Ülejäänu on müra.

4. Otsekohesus ning otse rääkimine
- Elu ei ole olnud kunagi lihtsam, kui praegu, kui ma olen omandanud endale selle oskuse ning kindluse rääkida asjadest koheselt ja otse, nii nagu need on. Kui miski häirib- räägi. Kui on arusaamatus- räägi. Kui tunned end pahasti/riivatuna- räägi. Lahenda probleem koheselt, juba selle tekkimise jalamil, mitte ära ketra seda edasi ning muuda segasemaks. See on mind sel aastal väga tugevalt saatnud ning ära lahendanud juba eos kaks kuni mitu  probleemi/segadust. Otse rääkimine hoidis ära ühe ilusa sõprussuhte keeruliseks muutumise ning ehk isegi hävimise ning otse rääkimine andis mulle suuremad, vabamad ning puhtamad tiivad lendamiseks, kui rääkisin ammu südames istunud mõtted ja tunded välja ning sellega saabus ka tohutu kergus.

5. Inimsuhted
- Selle tähe all vist on enamus asju siin aastal juhtunud. Ma ei ole kohanud sel aastal üleliia palju uusi inimesi (või on neid tegelikult nii palju, et ei oska enam hoomatagi), kuid on vähesed, kes on mind tõsiselt puudutanud. Ma küll annan endast tihti palju välja ning ma olen enda sõprade seas ilmselgelt tuntud selle inimesena, kes teab alati kedagi, kes teab kedagi ja leiab alati enda probleemidele või küsimustele vastused täpselt sealt, kus seda vaja on. Mul ei ole raske inimestega heasse suhtlusesse astuda (saladus- ma tegelikult ei naudi small talk'i), kuid mul on millegi pärast VÄGA raske saavutada inimestega see koht suhtluses, kus kas mina muutun inimesele nii sümpaatseks, et ta soovib minuga ka edasi suhelda rohkem või minul on raske puurida inimeses sinna kohta, kus ta avab enda tõelise "mina". Lühidalt- ma klikin inimestega tõeliselt ära TÕSISELT harva ning nii ka selle aastanumbri sees. Ma leidsin endale siit aastanumbri seest endale 1 sõbranna, keda armastada on lihtne ja puhas. Ei ole keerulist inimsuhte püstihoidmist ning arusaamist. On ilus olemine, kus on tugev teineteise mõistmine. Ja mida ma armastan.
Suvi tõi mu ellu teise ilusa inimese, kes baseerus peamiselt pildil küll mõned kuud, kuid seal olles tugevalt ning mõjutavalt. Algas ilusalt ning suikus vaikselt tahaplaanile sama kaunilt. No hard feelings. Ainult ilu ja ilusad mäletused ja teadmine, et ta on alati mu elus olemas. Ja mina tema.

6. n-1 aja armastuse vabaks andmine
- Ring ümber päikese andis pikaajalise armastuse vabaks ning muutis selle puhtamaks ja sundimatuks. Ta elab nüüd vaikselt ja rahulikult. Õis, mis öötsub ajatult tuulebriisi käes sooja päikese all kuldsel viljapõllul ja ta ei kao kusagile. See on puhas ja vahetu. Ilus. Hing on õnnelikum ja rahulikum. Valmis lendama. Kerguses.

7. 48-tundi armastust
- 48/8760st tunnist sellel ringil ümber päikese saatis minukese elu mo teele lühikese aja jooksul palju ilusaid ja rikastavaid mõtteid, tundeid. See sisaldas endas üle pika aja inimeste leidmist, kes inspireerivad, annavad juurde, ning mis peamine- kellega on minul kerge ära nn. "klikkida". Mulle meeldib leida inimesi, kes on minust targemad ning/või kellel on minuga sarnaseid lugusi rääkida, kuid teistes võtmetes. Need on harivad vestlused, kus on palju äratundmisrõõmu kuid teise nurga alt nähtuna. 48 tundi sisaldas endas vaimustust, tasside viisi kakao joomist, nägemata vaalu, Reykjaviki veidras pubis laulmist, võõras hoovis võõral batuudil hüppamist ning öösel kell kolm ujulasse sisse murdmist. Ütlemata "headaega" lahkumist ning selle asemel "näeme varsti" saatel hommikul uksest välja astumist ning 3000 kilomeetrit eemale lennates saigi üks peatükk mo elus jälle kirjutatud.

8. Armastus, armastus, armastus...
- Eelmiseid punkte kirjutades avastasin ma end siiski uuesti sellelt soojalt ja armsalt mõttelt, kuidas tegelikult ongi NII palju mu elus selle ilusa tunde saatel juhtunud. Igal pool, kuhu ma lähen, olen ma tundnud vahetut ja puhast armastust enda vastu ning loodetavasti olen osanud seda ka sama palju välja anda. Mu ümber on nii palju inimesi, kellelt ma tunnengi, kui palju head nendest õhkub. Minu päritolu pere, minu Islandi pere, minu 4+1, minu sõbrad/sõbrannad. Minu kõik need inimesed, kellest ma nii palju hoolin. Ja siis veel kõik need, kes ei teagi, kui ilusalt nad peegeldavad ja kui ilusad nad on. Okei, hipi much. Aga elu on kaunikene. Hästi palju. Ja hästi palju ilusat armastust. Oeh!


On olnud üks meeletult ilus aasta, täis hästi palju ilusaid hetki ja tundeid. Nii palju neid, mida olen üksi loonud ning nii palju neid, kus on olnud võtmeroll inimestel, kellega olen nendel hetkedel viibinud. Ma ei ole kindlasti teinud iga hetke oma elus teistele (eelkõige oma empsikule ning lähedamatele sõpradele) liiga kergeks sellega, et ma nagu tuul mingil perioodil erinevatesse kohtadesse lendasin ning sinna paiknesin, kus ma ennast leida tahtsin. Aga ma olen alati olnud seda meelt, et kui sa leiad end mõtlemast mõttel või veel enam, välja ütlemas et: "ma tahaksin.." siis tuleb teha üks kiire mõtlemine selle üle, kuidas seda "ma tahan.." saada. Sest kui midagi elus tahata, tuleb selle nimel tööd teha. Enamasti on õnneks need "ma tahan.." asjad väga lihtsad saavutada.
Minu väikeses-suures elus on need ka enamasti väikesed armsad jaburad rõõmud, mis mind minu enda piire kompama paneb. Ehk teiegi, kui nüüd mõtlema hakkate, kui lihtne on enda "ma tahan.." saavutada.

2016 aastal genereerisin ma umbes miljon ideed, praegu teadaolevalt lugedes sain juurde endale 5 elukestvat sõpra, lendasin 8 lendu, jooksin sadu kilomeetreid, jõin kümneid liitreid kohvi ning veel rohkem veini. Ma olen numbritega halb. Ainult suured inimesed vajavad numbreid. Ma proovin 2017 aastal paremini numbrilist statistikat anda, kui see peaks vajalikuks osutama.

Pikk postitus hakkab end koomale tõmbama. On aeg. Pildimaterjal on aasta peale kokku korjatud. Palju ilusaid hetki. Paljud neid minu lemmikhetked. Ma olen tänulik ja täis armastust. Ma olen enda eluga õiges kohas ning ma olen elevil, mida järgmine ring ümber päikese mulle toob. Elu on ilus. Niiiiiiii ilus! Iga hetk, kui elad enda südame järgi.