Viimasel ajal aga olen ma hakanud taasleidma enda jaoks neid asju, mis mind kunagi väga elavaks muutsid ja mingisugust elevus ellu tõid. Fotolavastused ja moefoto, inspireerivad modellid ja inimesed, disain, raamatud, kirjanikud, kunst, joonistamine, kvaliteetmuusika ja... sügis! Iga aasta, kui tuleb sügis, ma otsekui taasleian ennast. See aasta tundub, et kuidagi eriti veel.
Seega olengi ma viimaste nädalate jooksul olnud tegus raamatute lugemisega, klapid peas jalutamisega või siis fotolavastustel ja nende järeltöötlemistel. Elu on kohe palju rõõmsam. Mitte, et ta enne olnud ei oleks, aga vanad rõõmud on tagasi. Tundub, et peaks vist ikka enda liistude juurde jääma. See vaheperiood, kus ma olen tegelenud kõige muuga kui sellega, mis mul otsekui loomulikult välja tuleb, oli ja on meeletult põnev, aga peaks end vist uuesti jalgadele täielikult ajama ja fotoasja edasi ajama. Kas keegi näiteks oskab mulle vastata, miks ma ei kandideerinud suve alguses kusagile kooli fotot õppima? Miks ma proovisin teisi erialasi, mis mind huvitavad, aga milles ma täielikult pädev ei ole? Okei, ma oskan sellele küll ise vastata, aga siiski. Järelikult oli vaja, järelikult oli tarvis...
Seega olengi ma viimaste nädalate jooksul olnud tegus raamatute lugemisega, klapid peas jalutamisega või siis fotolavastustel ja nende järeltöötlemistel. Elu on kohe palju rõõmsam. Mitte, et ta enne olnud ei oleks, aga vanad rõõmud on tagasi. Tundub, et peaks vist ikka enda liistude juurde jääma. See vaheperiood, kus ma olen tegelenud kõige muuga kui sellega, mis mul otsekui loomulikult välja tuleb, oli ja on meeletult põnev, aga peaks end vist uuesti jalgadele täielikult ajama ja fotoasja edasi ajama. Kas keegi näiteks oskab mulle vastata, miks ma ei kandideerinud suve alguses kusagile kooli fotot õppima? Miks ma proovisin teisi erialasi, mis mind huvitavad, aga milles ma täielikult pädev ei ole? Okei, ma oskan sellele küll ise vastata, aga siiski. Järelikult oli vaja, järelikult oli tarvis...
Ma vananesin vahepeal. Mul oli 2.oktoober sünnipäev ja mul oli maailma toredaim aiapidu sel päeval koos oma absoluutsete lemmikinimestega, olgugi, et mõned neist puudusid. Kutse oli vähemalt esitatud. Niiet mo uus ajaarvamine hakkas pihta. Ilma naljata- minul käib ajaarvamine sünnipäevast sünnipäevani. Mitte aasta algusest aasta alguseni. Ikka minu vanuse järgi, heh.
Vahepeal olen ma Tallinna endaga sattunud ja teinud koostööd imelise disaineri HERTTAga ning pildistanud I*Wear Experiment'i. Inimesed on nii ilusad ja head. HERTTA pildistamisel ja järeltöötluse ajal tundsin ma otsekui ennast üle pika aja jälle endana- mina, tegemas sellist fotot, millesse ma aastaid tagasi ära armusin.
Sügis on südamesse pugenud. Lehtedes ja vihmast märjad pealinna tänavad koos tuledega on lummavad, kui kõrvus heliseb Bon Iveri või Epliku uus plaat... või Jessie Ware või Kings of Leon oma singlitega. Sügismuusika. Jazz... mõnus.
Ma varsti pagen Islandile tagasi. Tahaks juba oma elu mingi järje peale. Kindla järje peale. Ma ei jaksa enam kõikuda ja end leida. Tahaks juba end leidnud olla. Tahaks leitud olla.
Nohu on ka. Aga see on ilmselt osa sügisest, niiet ma lepin sellega. Mingi aja vähemalt, sest kui asi hakkab segama juba enamus ajast hingamist, on asi tõsine.
Ma näitan teile parem HERTTA shoodi backstage. Lähemalt saate lugeda sellest HÄPPENINGI telgitaguste postitusest. Kui pärispildid avaldamisele tulevad, proovin meeles pidada, et teile ka jagada. Ma olen viimasel ajal nii udupea...
Disainer: Hertta Voido /Fotograaf: Anni Viskus Photo /Loovidee: Kaisa Tooming (Häppening) / Stilistika: Kristin Liias / MUA by Liisa Tooming / Hair by Evelin Mitt / Modellid: Maia Vahtramäe, Nele Aunap / Riided: ZARA / Aitäh abi eest: Keio Vutt ja Mirjam Süldre
No comments:
Post a Comment