10/14/2015

6 asja mida sa mõistad alles siis, kui sa kolid välismaale

Välismaale kolimine on alati uus ja huvitav. Uued inimesed, uued tänavad ja paigad mida sa iialgi oma elus veel näinud ei ole. Erinev kultuur ning kõik see, mis kaasneb ühe uue riigiga siin maailmas, on alati kohutavalt huvitav! Sellele saab tõestust ka kenasti siis, kui vaatad näiteks sotsiaalmeedias levivaid pilte, kus motiveerivalt on alati kirjas, kuidas reisimine on nii hea, tore ning kuidas inimesed kadestavad igakord, kui keegi oma reisipilte Facebooki või Instagrami postitab. Pildid mägedest, ookeanis ujumisest ning kasvõi kaljult vette hüppamisest ongi suure tõenäosusega täpselt nii imelised, kui nad paistavad, aga tegelikult on mitu punkti, mis kajastamist enamasti ei leia. Kui sa oled terve oma elu elanud ühes paigas, loonud seal endale sõbrad, traditsioonid ning lemmikpaigad, siis tegelikult hakkad mõistma paari asja alles siis, kui sa kodust ära lähed. Enda puhul oskan õelda, et alles siis, kui kauemaks kui "lähen-reisile" ära kolid. Ja kuna ma peagi kolm kuud kodust ära olen olnud, olen leidnud paar asja, mida tavaliselt vist nii palju ei jagata või millele ei mõelda, kui ära kolitakse, sest kõik-uus-ja-huvitava tuhin on niivörd suur, et äramineku väikestele pahupooltele pole jaksu mõelda (ja tegelikult vist pole vajagi). Seepärast leidsin täna üksi kodus olles end duši all mõtlemas, vahetult mida olin saanud kutse kodust oma sõbranna sünnipäevapeole, nendele asjadele, millega kodust eemal elades ilmselt kõik suuremal või vähemal määral kokku puutuvad.

1. Sa jääd ilma paljudest tähtsadest sündmustest/üritustest
- Nii nagu sina elad oma elu välismaal edasi ning koged palju erinevaid kogemusi ning sündmusi, mis su elu muudavad, niimoodi elab elu edasi ka kodus. Suure tõenäosusega "magad sa maha" nii mõnegi suurema või väiksema elumuutva sündmuse, mis toimus samal ajal kodus kui sina väljamaal oma elu elasid. Sõbranna kihlus, pulmad, sõprade edutamised, erinevad peod (kuhu saad muide alati kutse, kuid minna ei saa) ning sünnid-surmad. Konkreetse näitena- ma saan detsembrikuus viiendat korda tädiks kuid ma näen uut ilmakodanikku esimest korda alles siis, kui ta on juba poole aastane.

2. Sa ei ole olemas, kui sind vajatakse
- Su pere, su armastatud, su sõbrad jäävad kõik sinust kilomeetrite taha. Ja kui ühel hetkel peaks käima ära üks krahh kellelgi elus, keda sa armastad ning ta sulle südantmurdvalt ütleb need sõnad, et "Ma soovin, et sa oleksid siin," siis miski lõikab natukene endast läbi küll. Sa ei saa olla päriselt olemas inimeste jaoks, kes tähendavad sulle nii palju. Sa ei saa neid raskel hetkel kallistada, nendega kohtuda ning neid maha rahustada. Õelda, et kõik saab korda. Sul on ainult ekraan kas arvuti või telefoni näol, mis ühendab sind koduga. Sellistel hetkedel ei ole see aga kahjuks piisav.

3. Sa jääd võõraks
- Ühel või teisel moel sa muutud. Kas vähem või rohkem, kuid kogedes midagi täiesti ihuüksi, õppides rohkem tundma ning nägema ennast erinevates situatsioonides, avastades uusi nurki endast, õppides armastama midagi millest sa seni teadlikki ei olnud ning olles silmitsi hirmudega, sa muutud. Alateadlikult. Lisaks mõjutab kõike seda teises kultuuris elamine, mille "veidrused" sa ajapikku ära unustad. Kui esimestel nädalatel tundus sulle miski kummaline, sest kodus nii ei olnud, saavad need ajapikku ka osaks sinust- sa lihtsalt sulandud kultuuri ja see on normaalne! Kuid kui sa ühel hetkel puutud kokku jälle millegi "vanaga"- kas mõne kombe, vana nalja või käitumisega, siis sa ühtäkki võid leida ennast mõtlemas, et see nali ei ole enam naljakas või sarnases olukorras saaks käituda ka teistmoodi. Sa muutud suure tõenäosusega enese teadmata. Ja see võib viia konfliktideni, kui sulle heidetakse ette, et sa oled muutunud. Ja sa ei saa sinna midagi parata, sest sa oledki.

4. Sa tunned end väga-väga üksikult
- Mul ei ole olnud kunagi suuri probleeme endale sõprade leidmisega. Ma olen alati avatud ning mulle meeldib kohtuda uute inimestega, sest ma olen seda usku, et igalt inimeselt on midagi õppida (ja lisaks iga inimene keda kohtame, on meie elus miski eesmärgiga). Sa kohtad oma reisidel nii palju imelisi inimesi, keda sa saad nimetada oma sõpradeks aga päeva lõpus sa tunned end ikkagi üksikult. Sa leiad end vaatamast vanu videosi ning pilte oma sõpradest, täiesti suvaliselt hetkedel tulevad sulle meelde päevad, kus sa tegid midagi imelist oma armatatutega, mida sa arvasid, et oled igaveseks juba ära unustanud. Sama palju aega kui võttis armastama hakata oma koduseid sõpru ning inimesi, sama palju aega võtab suure tõenäosusega kahjuks aega ka uued inimesed sinu uues elukohas. Vahet ei ole, kui imelised nad on, sa ikkagi igatsed leida neis midagi, mida sa juba kodust leidnud oled.

5. Sa ei muuda kedagi teist õnnelikuks peale iseenda
- Arvan, et üksi teise riiki kolimine on tegelikult väga isekas tegu. Sa ei tee selle otsusega ilmselt mitte kedagi teist peale iseenda õnnelikus. Sa jätad maha kõik ning järgned oma unistusele ja elule, mida arvad vajavat ning soovivat, kuid selle juures ei arvesta sa tegelikult mitte kellegi teisega peale iseenda. Ei oma perekonnaga, oma sõpradega, oma lähedastega. Nad küll suure tõenäosusega elavad sulle kaasa, naeravad ning on õnnelikud, kui sina oled õnnelik, kuid see ei tähenda, et sa neid oma õnnega ka õnnelikuks teed. Kurb tõsiasi on vist ikkagi see, et su kodused ja sõbrad vajavad sind enda lähedale samal ajal, kui sina isekalt oma unistuses tuhandeid kilomeetreid eemal elad.

6. Pisiasjad meenutavad sulle kodu
-Sinust sõidab mööda täpselt samasugune auto, nagu on su sõbral, millega olete kodus olles niii paljudesse kohtadesse sõitnud ning seal meeldejäävaid mälestusi korda saatnud. Või kui auto ei olegi isegi samasugune, vaid sarnane- ikka ja jälle meenub sulle keegi. Suvalised inimesed tänaval hakkavad sulle meenutama erinevaid inimesi sinu elus. Erinevad lõhnad, hääled, ilmastik viivad sind nii äkitselt mingisugusesse deja vu'sse, et kui mõnel hetkel silmad suled, võidki end korra oma peas kodust leida.


5 comments:

  1. Mulle meeldib kõik selle postituse juures :) Need punktid on oi-kui-tõesed ja pildid on ka võrratud!

    ReplyDelete
  2. Vau, millised fotod! Tekitasid kohe tuju jälle kuhugi loodusesse seiklema minna. Aga ka need väljatoodud punktid tekitasid nii äratundmisrõõmu kui ka -kurbust.

    ReplyDelete
  3. Tere Anni! Olen so blogi jälgija olnud juba paar aastat vähemalt ja ikka ja alti neid inspireerivad ja armasaid postitusi lugedes Sulle kaasa elanud. Et võtta vastu see otsus, see üks samm, et minna välismaale, et saada juurde uusi kogemusi ja elada enda unistuste järgi. Räägin seda enda koemuse põhjal, kui neli aastat tagasi otsustasin ka oma kallite sõprade, pere ja kodukohast ära minna, kuid mitte jäädavalt, vaid, et sinna ikka ja uuesti tagasi minna. Seda Sinu postitust lugedes tuleb armas, kuid ka kurb äratundmis ?rõõm? kurbus? Aga küsin siinkohal vastu kas Sa vahetaksid selle kogemuse koju jäämise vastu? Et olla koos oma lähedastega ja armasate asjadega?
    Ma ei hakka siinkohal ütlema, et ja-ja alati on nii, et lähed kodust ära ja meeletult korb on, vaid, et mina olen tundnud sedasama, ja ühtäkki saab kurbuse härdusest õnnepisarad, et olen õnnelik, et mul on olnud õnne, julgust, et armsast kodus lahkuda. Ja need samad lähedased, kes Sinu kirjelduste järgi sulle kodus kaasa elavad ja on õnnelikud, siis see ikkagi annab juurde seda jõudu, et muudkui edasi minna, kuid alati meeles pidada ja olla õnnelik nende sõprade üle, kes so peale siiski mõtlevad. Tahaksin kirjutada iga Sinu kirjutatud punkti kohta lühikese paragrahvi, kuid see läheks liiga pikaks, tahaks öelda, et jah nõustun sinuga, kuid... Koju naasmise rõõm on meeletu ja siis taaskord lahkumine on taaskord kurb, kuid kui mõelda kõige selle üle, mis Sind ees ootab, ei tundugi lahkumine jällegi nii kurb. Tavaliselt sügise paiku lahkudes, mõtlen, et mis siis see aasta toob ja pean ütlema, et iga aasta on aastate võrduluses kordades parem kui eelmine, kuid see kurbus ja rõõm käivad käsikäes. Mõtle, et kui eelmised aastad olid nii lahedad, sisi ei jõua ära oodata, et ära minna ja ma tean, et see aasta tuleb veel parem, kui eelmine, sest lihtsalt nii on ja sinna aasta sisse kuuluvad, ka need hetked, kuid olen kodus sõprade ja pere juures, sest iga aastaga koos nendeg veedetud hetked lähevad ka aina paremaks ja üha rohkem armsakas ning need hetked muudavad aasta jälle eelmisest paremaks. Ma soovitan Sul endale aeg-ajalt küsida, et kas Sa vahetaksid selle kogemuse millegi muu vastu, ka kurbuse, sest see kurbus aitab Sul aru saada, kui väga sa hindad ja armastad oma lähedasi, ja kogukohta, või neid 'oma' kohti. Ja mul tekitab mõnikord isegi mõne auto (!?) nägemine kurbuse, sest mõnele lähedasele kuulub samat marki auto, selline tunne, et justkui isa oleks mööda sõitnud, kuid tean, et see ei ole nii, mis teeb jälle meele kurvaks, kui siis jälle läheb see kurbus üle rõõmuks, kui mõelda, selle peale, mida kõike sa sellel rännakul oled saanud ja õppinud.
    Palju jaksu, set läbi aastate Sinu blogi lugedes on jäänud kõlama, kui väga Sa soovid reisida, suur arastus Islandi vastu ning need fototd! Sul on meeletuslt annet, et näha seda looduse ilu ja end ümbritsevat ja loe kasvõi neid eelnevaid kommetaare ja mõtle, et sa oeld teinud need inimesed jälle rõõmsakaks ning neid inspireerinud. Ja Sa oled andnud oma sõpradele võimaluse reisida, läbi nende piltide, või fa füüsiliselt, sest kas nad oledksid sõitmas Islandile, kui Sind seal ei oleks, kus Sina saad neidle neid lahedad kohti näidata, mille Sina oled oma eelnevate kuude jooksul avastuanud, ja nad tulead, et Sinuga seal olla ja neid momente jagada. Minu päeva sa oled küll muutnud paremaks, nende inspireerivate fotode ja selle armsa teksti näol. Palju uusi seiklusi Sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tead, ma nii kaua olen seda kommentaari siin vaatanud ja alustanud vastuse kirjutamist, aga kuidagi ei ole osanud kõike vastusesse panna, mida aju mõttes genereerinud on. Ma ei ole vist ammu nõnna kaunist ja hääd vastust mõnele oma kirjatükile saanud! :)

      See postitus vist oli ka natukene rohkem negatiivse alatooniga.. või kurvaga, aga tegelikult ei ole asjad siinmail mo jaoks üldse nõnna, kui vast tunduda võib. Need on vist pigem lihtsalt "iga hea asja pahupool". Tegelikult olen ma siin vist õnnelikum, kui kunagi varem ning röömus iga hetke üle, mida ma siin imeilusas riigis veeta saan! Ja ma ei vahetaks siinseid kuid ning tuleviku perspektiivis siinset aastat mittekuimillegi vastu! Ma olen selle ajaga saanud siia igaveseks endale kodu ning vahet ei ole, kuhu mo tee mind ka viib, Islandil on mul alati üks imeline kodu olemas!

      Tee endale pikkkk soeee pai mo poolt iseendale siit kaugelt maalt! Aitäh, armas Riine nõnna armsa kommentaari eest! Pai-pai-pai!

      Delete