IN MY STOMACH- DRINKS

fink- looking too closely

Siit tuleb järjekordne sari sellele, kuidas muuta oma blogi aktiivsemaks. Ilmselt ei ole selle faktiga väga paljud lugejad kursis, kuid lisaks pildistamisele ja igasugusele muule kunstile, mida ma teen või teha proovin, oskan ma täitsa arvestataval tasemel süüa ka teha. Ja lisaks sellele, et ma seda natukene ka oskan, siis see ka meeldib mulle. Seega võib-olla see kõik on mind veidi ka ära rikkunud, kuid mulle ei meeldi hommikusöögiks süüa enam võikut ja lõunaks kaks praemuna. Aga toidust räägin ma teinekord. Seekord tahan ma rääkida jookidest, mida ma endale kõrist alla kallan.

Alustan sellest, et ma olen suuteline jooma ära päevas meeletutes kogustes vett.  Rahakott, telefon, ipod ning veepudel on neli asja, mis minuga kaasas käivad. Seejuures ostan ma kuus umbes ühe veepudeli ja siis täidan seda päevas mitu korda kraanist, sest mulle maitseb kraanivesi rohkem. Aga see on vist Saaremaa vee privileeg ja mõnu kah. Ma ei ole kindel, kas ma Tallinnas sama asja harrastaks. Kuna ma piima ei joo, siis seega jäävad üle mul juua vaid mahlad ning smuutid. Voila! Jõudsimegi pärale! Ma teen smuutisi, ma ostan neid, ma joon neid päevas mitu. Seepärast ma alustasingi seda postitust isetehtud asjaga, et keegi ei arvaks, et ma saamatult kümne küünega poodi end kraabin ning pudeleid kokku kraban. Banaani-pirnismuuti! Homemade.

Edasi tulevad aga pudelikesed, mida ma poodidest kokku kraban. Mulle muideks tundub, et ma olen vist oma kohalikus poes siin üks väheseid, kes neid ostab, sest kui ma üks päev ostan ja järgmine päev uuesti lähen, on selles samas kohas, kust ma eile smuuti endale krabasin, ikka veel auk sees ning keegi teine pole ühtegi teist pudelit puudutanud. Noh, suvel on see statistika veidi muutunud. Kuid ma ei tea, kas mind võlub selle juures klaaspurk, kujundus või selle asja reaalne maitse, kuid mo lemmikud on FOOSH smuutid. Ma isiklikult arvan, et asi on kujunduses ja üsna paksu kontistentsiga smuutis, sest kuna mulle meeldivad lihtsad asjad, siis nad võiksid enda kujunduse tegijale küll ühe pai teha. Neil on küll siuksed väikesed armsad pappurgis olevad smuutid ka, kuid neid ma ei saa osta, sest 1) smuutit on liiga vähe minu jaoks ja 2) klaaspurk on kuidagi.. ilus! Lisaks sellele, et asi on maitsev, peab ju silmale ka ilus vaadata olema. Eksju.. onju.

Kui on kuu lõpp ja pildistamisi pole olnud ja meenutan smuutileti ees vaesuvat kunstniku, s.t et mul on umbestäpselt üks euro vähem, kui kaks, siis ostan ma endale Eesti oma PAI smuutit. Ja tõele au andes, juhtub seda rohkem, kui FOOSHi omi ostes. Mul lihtsalt ei ole raha. Aga smuutit tahan. Seega tegelikult moodustab suure osa mo tühjast taarast siiski nende smuuti potskude hunnik. Maitse on neil ikkagi täpselt sama hea, kui konkreetsel soovin ma iga kord rohkem kookose maitset tunda, kui ananassi. Aga ma pole seda senini veel kogenud. Aga ma ostan ikka, sest kookos kõlab smuuti sees nii hästi. Ja kuigi kujundus ei ole silmadele nii ilus vaadata, siis nimi PAI on siiski palju rohkem ütlevam ning rõõmustav, kui ebamäärane foosh. Aga.. ära narri mehe nime või kuidas see vanasõna käiski?

Viimaseks kuid üldse mitte halvemaks on smuutile vahelduseks mahl, mida ma julgen endale sisse kallata, on jällegi Eesti enda KADARBIKU  mahad. Mulle meeldib see, et peale nende joomist ei jää suhu seda vastikut suhkrust maitset, mida jääb pea iga pakimahla joomist. Ja kui ma mõtlen, et see kõik ujub mo kõhtu, see suhkur noh, siis ma alati pööran otsa ringi ja ostan endale enda lemmikut porgandi-õuna mahla. Porganimahl ise on hea. Õunamahl kah. Ja koos nad on eriti head! Ja lisaks sellele on seda lausa pool liitrit! See tähendab, et seda jätkub ju kauemaks! Noh, mitte küll ERITI kauaks, sest ta on siiski suht kiiresti hävinev, kuid kogus on siiski.. armas. Ma kusjuures praegu kodulehel avastasin, et neil on lausa KAPSAMAHLA, mida ma millegi pärast üheski poes näinud pole, kuigi ma seda kangesti maitsta tahaks. Ja RABARBERI-MAASIKASMUUTI. Hallo- saate aru. Raberberiga smuuti.. ja siis veel maasikad. Saate aru, see peab hea olema. Annaks ainult jumal, et seal rabarberi maitset hästi palju tunda oleks. Samas, kui maasikamaitse domineeriks, oleks ka ju jumala okei, sest maasikatega koguaeg koonerdatakse igas asjas mo arust. Väärtsuslikud marjad ilmselgelt.

Ma lähen nüüd igatähes mööda Saaremaad kapsamahla ning rabarberismuutit otsima ja siis saan teile hõisata, kui hea või mitte hea see oli. Hyvä joomist! (loodan, et ajasin teile ilge smuuti isu peale ning te kõik võtate jalad selga ja lähete ostma või vinnate end kööki ja segate ise midagi kokku. Mmmm!)
Ahjaa- ja kui te joote veel midagi head, mida ma ei tea, siis andke mulle ka teada!