3/27/2014

WHO THE FUCK IS ANNI?

William Fitzsimmons - I Don't Feel It Anymore
Nagu ma olen teile pea alati rääkinud ning röhutanud seda, (väljaarvatud see, kuidas mulle meeldiks rohkem siia kirjutada) kuidas ma tahaksin teile kuidagi veel lähemal olla. Noh, see, et te olete mõne blogisoleva pildi peal minu rinnahoidjaid näinud või kuulnud minu juhtumisi mõnest päevast, siis see ei ole täitsa see. Ja endiselt tuues sisse fakti, et ma ei ole väga pädev kirjutaja, on tunne, et ma kaugenen koguaeg oma lugejaskonnaga üha enam. Lisaks veel ei ole ma väga seda tüüpi inimene, kes räägiks oma kassist ja koerast ja šampoonist ja lemmikhuulepulgast. Seepärast otsustasin ma täna pildistada üles mingi hulk asju, mis mulle meeldivad ning mis mulle tähtsad või mingil määral olulised on. Lisaks sellele poetan edaspidises tekstis veidikene (fakte) teile enda kohta. Mitte liiga palju, kuid pisut...
Ma alustan kõige veidramatest asjadest, mida ma olen vist pidanud kõige rohkem inimestele seletama. Esikohale kuulub kindlasti see, kuidas mind häirib selline hirmus tobe asi, milleks on see, kui minu poole on mingisugused asjad suunatud. Mul on alati asjad kuidagi.. mingi nurga all. No näiteks ma ei suuda olla, kui telefon, mille all on näiteks see auk, kus laaditakse või kõrvaklapi oma, niimoodi laua peal on, et need minu poole on. Samamoodi kõik teised esemed- pastakad, telekapuldid, akulaadijad...
Sellest tuleb äkki ka kaudselt number kaks asi, milleks on see, et ma ei kirjuta kunagi niimoodi, et mul on paber või vihik sirgelt ees- see on alati viltu või mingisuguse kaare all. Samas ma tean, et ma ei ole sellessuhtes ainukene friik- ma olen ühte inimest veel kohanud. Samas mind ei häiriks see, kui vihik mu poole suunatud on..
Ma uinun ainult vasaku külje peal magades ning mu voodilinad peavad alati olema ühte värvi. Printsessitekid muumimustrilise linaga ning lilleliste padjapüüridega ei sobi kahjuks. Ma ei kuivata end duši alt tulles, vaid riietun end koheselt. Magan heameelega märgade juustega ning mu toiduisu on palju parem, kui ma saan söömise ajal Simpsoneid vaadata. See tähendab suuresti seda, et enne kui ma kööki sööki valmistama lähen, panen ma möne vaatamata Simpsonite osa tõmbama. Lisaks kui ma muutun ärevaks või närviliseks, üldjuhul midagi oodates, hakkab mul alati hästi paha. Köhus hakkab keerama, käed värisema ning tekib hirmus tahtmine wc-potile oma armastust kallistamise näol näidata. (seda juhtub tihti ning kõige enam enne pildistamisi. Isegi siis, kui ma pildistan oma sõpra, keda ma tean n+1 aastat)
Mulle meeldib, kui meesterahval on ilus käekiri ning ma kannan alati oma kotis raamatut kaasas. Ma tean kaheksandast klassist alates, mida ma oma eluga peale tahan hakata ning see on senini muutumatult püsinud. Ma kuulan tihti vööramaa raadiojaamu, sest mulle meeldib kuulata, kuidas seal riigis elavad inimesed oma keelt räägivad. Mulle ei meeldi kanda pükse ning ilma sääreosata sokke. Ilmselt see ei ole väga ebatavaline, kuid ma märkan rohkem pisidetaile kui üldplaani. Ma oskan inimese esmakohtumisel talle rohkem öelda seda, kus asub tema näos olev imepisikene sünnimärk, kui seda, kui värvi on tema silmad. Ma laen enda iPodi peale mind huvitavad raadiosaated, et neid enne magamajäämist kuulata. Kui ma seda ei tee, siis käivitan oma raadio. Ma uinun vaikides väga harva.
Mulle ei meeldi, kui inimestel on köhimata hääl, kui nad tuulutavad jalanõudest oma varbaid avalikus kohas või kui inimene hingab viliseva ninaga. Ma olen otsustusvõimetu inimene ning seda mitte sõnakõlksuks öelduna, vaid lausa nii, et ma olen suuteline valima mõnda kommikarpi või mahlapakki kuni tund aega poes ning lõpuks ikkagi lahkuma nii, et ma ei osta midagi, sest ma lihtsalt ei suuda otsustada. Ma tunnen ennast füüsiliselt pahasti, kui inimesed räägivad ärritunud toonil ja seda isegi siis, kui asi ei puutu minusse. Lisaks julgen ma ise väita, et ma olen rahulik inimene, sest minu ärritamiseks on vaja väga palju materjali. Üldjuhul vahetuvad minu emotsioonid aktiivsusest ning naermisest kuni lihtsalt iseendasse minemiseni. Lisaks sellele on mind väga kerge õnnelikuks teha pisiasjade ning ütlustega ning mitte lihtsalt hetkeks tuju muuta, vaid pikemaks ajaks. Ma armastan kasse ning ma tahaks enda toa kassipilte täis toppida ja ma kardan vereandmist pisarateni.
Ma korjasin nüüd vist mingisuguse hulga veidraid asju kokku ning kahjuks või õnneks see ei ole täitsa kõik ning samas ei ole see hulk, mida ma jagasin, üldse nii drastiliselt kohutav, kui ta niimoodi tunduma peaks. Kindlasti on neid veel ning midagi veel rohkem igapäevast ning tavalisemat, mis mulle lihtsalt kahjuks hetkel üldse meenuda ei taha. Samas saan ma alati teha vol. II postituse, kui see kölbama peaks.
...ja ma räägin hästi kiirelt piltide juurde ka paar sõna juurde, et need lihtsalt pildid ei oleks. Kaamerapildil vist oskate isegi aimata, miks ma seda oluliseks pean, sest mulle meeldib ennast jäädvustavaks inimeseks nimetada ning ma pildistan kõike ning kõiki, mis liigub ja mulle mingil määral jäädvustamisväärsena tundub. Sellest järgmine pilt sümboliseerib minu kunstnikuhinge ning joonistajakätt. Märkmikupilt on minu note/day/sketchbook, mida ma alati oma lähedal ja kaasas kannan. Riietusesemete pilt on kõige lihtlabasem pilt vaikelus iseendast- see, kuidas ma välja näen ja inimestele tunduda võin. Atlas sümboliseerib minu ühte elusoovi ning 101 unistust selle kõrval realiseerib neid. Väike Prints on minu lemmikraamat ning valge vein mul mul alati kapi otsas olemas. Pildistatud fotod on minu mälestused, mida ma oluliseks pean ning ka see on üks põhjustest, miks ma pildistan. Mulle piisab harva ainult mälestustest oma peas- ma vajan alati füüsiliselt mingisugust kujutist, mis seda meenutada aitaks. Sellele järgnev pilt on Navitrolla maalid, mis näitab taas minu armastust kunsti vastu. Meepurk ning tee peaksid samuti iseenda eest rääkima ning viimasel pildil näete minu esimest kaisukaru, mille mu pere kinkis mulle, kui ma täpselt üks aasta siin maamunal eksisteerinud olin ning linnusulg peaks sümboliseerima teile ning mulle minu looduslembust ning lapsepõlve.
Juhhei. Ma loodan, et nüüd te teate grammike rohkem, kes on see Anni, kes teile siia midagi kirjutab!
Pikad soojad paid!

2 comments:

  1. sa teed supermõnusaid pilte! ma küsiksin ühe küsimuse, kui tohib (puhtalt uudishimust). nimelt mis objektiivi sa pildistamiseks kasutad?
    jätka samas vaimus!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Üldiselt on mo lemmikuks kujunenud 50mm 1.8.
      Pai ja aitäh! :))

      Delete