ENNE LAHKUMIST

Mumford & Sons - London

Ma mõtlesin, et ma teen enne lahkumist ühe postituse Teile veel siia ära. Päris mitmel põhjusel kusjuures. Esiteks see, et kui ma tagasi tulen, siis on mul nagunii terve hunnik pilte, mida teile jagada ja siis jäävad need hooletusse ning jagan neid lõpuks mingil randoomsel ajal, mis ei puutu üldse asjasse, olgugi, et praegu ma saan need täiesti teemakohaselt teile ära jagada/näidata. Kolmandaks põhjuseks on see, et kell on palju aga ma olen endiselt veel üleval ning kuna mul film laeb ja ma ei leia endale vahelduseks muud tegevust, mõtlesin, et kostitan teid piltidega. See postitus on teile nädala aja eest.. või nädalaks ajaks. Midaiganes.

Pildid on veel HEDI juures käimisest enne pildistamist. Eelmises postituses ma isegi mainisin, et päev enne käisime Hedi juures viimast lihvi riietele andmas. Igatähes, siin on mõned pildid sellest. Näete mis Hedi kodus on höhö. Leidke midagi lahedat ja siis nõudke näiteks, et ta pilte sellest oma blogisse teeks. Midaiganes igatähes. Teine pool piltidest on sellest, kui ma ALARi pildistamisel abis käisin. (mõlema nimele klikkides saate nende isiklikule lehele, just in case, kui peaks äkki huvitama)

Kui ma allapoole pilte vaatan, on see päris naljakas- nii punane on kõik. Nimelt Alar helistas ühel õhtul mulle ootamatult ning küsis, ega ma juhuslikult midagi tarka ei tee. Hetkel mil ta helistas, mängisin ma Tomb Raiderit ja olin just raskest kohast edasi saanud (sounds like nerd, haha) Igatähes, see pidi näitama seda, et ma ei teinud midagi tarka ning olin väga käpp appi nimega nii jõu kui nõuga. Ma ei tea, kas Alar emba-kumba ka sai, kuid ma loodan igatähes. Äkki vähemalt mõne grammigi.

Marliis tuli meile autoga järgi (mitmuses, sest Margot oli ka samal ajal Saaremaal mul külas) ning seejärel läkski meie tee sihtkohta, imeilusale moonipõllule. For real- ma ei ole nii punast ja nii ilusat põldu veel näinud ja see oli tõesti oaaahck! Ma olin Alari peale mõni gramm kade, et tal on võimalus nii haigelt ilusas kohas fotoshoot läbi viia. Ma olin backstage ja abisse mõeldud ning üldkokkuvõttes saime me minu arust üliossomeid asju ning kõik laabus megalõbusalt!

  

Põllu peal veetsime me aega paar kenat tundi, hoolimata sellest, et me läksime sinna kusagil üheksa-kümne ajal õhtul. Aga valgust imekombel isegi oli. Tagasi tulime siis, kui õues oli juba täitsa pime. Aga isegi siis tegi Alar pilte, joostes välguga ümber Marliisi ning saades niimoodi ülikipasi pilte. Igatähes, neid näete te siis, kui te viitsite Alari nime peale ülevalpool klikkida ja ta facebooki pildilehele minna. Ma loodan, et ma liiga bossy või kamandav või promov pole. :D

Iiigatähes! Minu film nüüd saabus ja ma lõpetan oma mõttetu ja üsna seosetu loba ära. Teiega jätan nädalaks ajaks hüvasti ning loodan, et tulen sealt kaugelt maalt tagasi pildilaadungiga, mida teile jagada saan! Teie võite seni toredaid mõtteid ja arvamusi siin all jagada ja igalajal midagi õelda millegi kohta, kas kiita või laita, ideesi juurde anda, midagi küsida minult või uurida midagi/millegi-kellegi kohta, vahet ei ole, mis teemadel ning kas see on seoses millegiga või mitte. Rääkige kasvõi kuidas teil läheb, mis on teie koera nimi või.. okei, läheb randoomseks kätte ära :D Aga tegelikult lihtsalt mul on lihtsalt väga kange tahtmine oma lugejatega ka reaalselt mingit kontakti luua, sest ma jagan teiega oma elu ja mulle meeldib seda teha ning väikene feedback ning üleüldse arvamused või teist midagi teada saamine on kuidagi tore. (a üksi on ilgelt raske seda saavutada, as u all know) Igatähes. Kui ma kuidagi üldse sealmaal tehnikavidinaga, millel nimeks arvuti, kontakteerun, siis kas twitteri või facebooki kaudu (viimasesse võin pilte laadida telefoni kaudu ning see album peaks minu teadmiste poolest avalik olema. kui ei ole, let me know) Säutsuraamat on küll kinnine, aga sinna saab alati kutse saata täitsa julgelt (on kinni sellepärast, et keegi mind teadlikult stalkida ei saaks. Vööraste lugejate vastu mul ei ole aga midagi. Stalkerid tavaliselt ei julge lisada kusagile höhö)
IGATÄHES! Lõppsõna sai seekord eriti pikaks. Teie olge tublid ja olge julged siia alla kõike kirjutama, millest ma selle lõigu ülevalpool rääkisin või rääkimata jätsin! Olge tublid ja näeme nädala pärast! Cheers!