OLED-OLED PAIDE

Mono - Moonlight

Ma jagasin teiega just ülevalpool ühte head post-rock lugu taaskord. Mul on miski väga suur armastus selle muusika žanri vastu tekkinud. Varem kuulasin, kuid tunudvalt vähem kui nüüd. Igatähes. See on taaskord hea, ning võite selle taustaks mängima panna endale, seni kuni seda postitust loete-vaatate. Lõpuni selle aja jooksul ilmselt läbi ei jõua kuulata, sest... Vaadake ise miks. :) Aga kui mekib, saate ise edasi kuulata. Easy.

Ma läksin reedel Türisse. Esimest korda elus viibisin seal. Kogemus missugune, eksole. Käisime oma kooriga seal lööritamas. Reedel kell kuus oli väljasõit, mis tähendas muidugi seda, et öösel oli unetunde minimaalselt, sest no... milleks magada, kui naguinii peab tavalisest varem ärkama. Paar unetundi sain siiski nauditud. Päev enne seda oli SÜG jalgpalli turniiri finaal, mida me taaskord Egoniga kaemas käisime. Praegu alles meenus, et ma tegin seal ju ka pilte, mida ma ideepoolest jagada võiksin. Sest praegu oleks selleks kõikse õigem aeg. Hiljem oleks juba veidi veider. Okei, ma lisan mõned pildid pärastpoole lõppu. Vaatasin just järgi, et kus kaustas need on ning kui palju neid on. Omajagu. Otsin neist paar tükki välja teile jagamiseks. Mõtlesin, et peaks need tegelikult ka kusagile ülesse laadima, aga ma ei tea, kas ma viitsin sellega tegeleda. Koorilaagri pildid peaks samamoodi. Oeh. Nii palju on teha.

Tegelikult see palju-teha on selline.. Kahe otsaga asi. Mingismõttes üsna meeldiv. Ei ole sellist tunnet, et midaig teha ei ole. Samas... kui need asjad ei ole just kõikse meeldivamad, siis on üsna muserdav JA vastik tunne igasuguseid asju korraldada ning neid käsitleda. Ma peaksin tegema endale mingi nimekirja ja siis neid asju kiiremas korras tegema hakkama. Aga selle nimekirja koostamine tekitaks juba halva tunde, kui sa näed, palju asju sa pead tegema. Kättevõtmise asi, aga ennast kätte võtta.. ma pean seda veel harjutama. Ma saan hakkama aga peaksin saama veel paremini. Okei, sellest rääkimine on juba nõme, niiet läheme paremate teemade juurde. Aga ma ei tea, mis selleks olla võib. Ma jätkan Türiga ehk...

Sinna jõudes esinesime kõige pealt kusagil veel väiksema koha kultuurimajas. Peale seda aga läksime Türisse ise, kus meie esinemine toimus. Kusjuures, ega sellest eriti ei mäleta midagi. Pigem jääb ning jäi meelde see, mis toimus kogu selle ametiku osa vahepeal. Igatähes oli väga tore aeg, meie viiega, kes ringi käisime ning kelle ühise huumorisoone ühtimisel üsna palju naerda sai. Õhtu kusagil metsa vahel ning peale seda, kui teised leidsid, et on õige aeg magama jääda, mis toimus kusjuures üllatavalt varakult, leidsime meie Liisaga, et meil on veel liiga palju asju rääkimata, ning kuna me ööbisime koolimaja aulas, siis otsustasime, et läheme lavale, kardinate taha magama. Vedasime enda magamiskotid ning minu padja lava põrandale, vaatasime lage ning rääkisime.. naersime ka mingi osa ajast, lõpuks kohati nii süümepiinadeta, et meil ei olnud isegi kartust kedagi ülesse ajada. Üleüldse üks tundmaõppimiste aeg. Lahe! oleks vast selle kõige suurem omadussõna.. Kui mitte midagi veel suursugusemat.

Türist ma ei viitsi ega taha rohkem rääkida. Tagasi sõites toimus magamine ning kui ma lõpuks koju jõudsin, tuli mul peaaegu kohe sisseastudes totaalne uni peale. Mõtlesin, et nii.. lähen magan kaks tundi, enne kui pean uuesti liikuma hakkama. Siis aga nentisin, tundes iseennast, et ma ei ärka väga kergelt või ei ärka üldse. Kaks tundi pidasin kuidagimoodi üleval vastu, ilma erilise tegemisteta ning kella kaheksast sain taaskord inimestekarjaga kokku. Läksime lokaali ning ögisime seal veidi, peale seda aga suundusime Sadhu Jam'ile.

Kuulasime seal muusikat omajagu aega, kuni ühel hetkel lõi mulle keegi oma küüned ribidesse, ning ümber pöörates märkasin, et see on Hedi. Kuna me olime lava ees just ning seal oli veel valjem muusika, kui mujal, otsustasime tahapoole liikuda ning seal endale loodetavasti mingi istumiskoht leida. Üks laud oligi seal vaba ning sinnapoole suundudes nägime, et Egon istus sealsamas kõrval.
Laua peal olid miskid flaierid ajakirja tellimiseks ning sealt läks edasi voltimiseks, millest ilmselt saigi üks meeldejäävaid ning naljakamaid asju, sest esiteks ma õppisin elus esimest korda paberlennuki tegemise ära, olugi, et ma vist seda päris täpselt enam teha vast ei oskaks. Teiseks õpetas Egon meile Hediga miskit voltimist, mille kõrvale käis igasugune lugu. Näiteks saabastest said püksid, pükstest kampsun, kampsunist nii purjega kui purjeta paat ning lõpuks rahakott ning sealt edasi kastike. Täna koeraga õues olles avastasin enda mantitaskust kakst kasitekst. Muie tuli suule. Hiljem volditi meile veel vares. Egon tegi endale karvase duckface ka. Nalja kui palju.

Mingi aeg jalutasime Hediga kodu poole ning niimoodi lõppeski minu laupäev. Nüüd ma peaksin siia lõpetuseks panema paar pilti jalgpallist, mida ma tegin ning teiega tsaupakaa ütlema. Veel ütlen, et paberpildid tulevad ka siia, aga veidi hiljem. Ma ei ütle täpselt millal, aga praegu plaanin peale seda postitust, kunagi ühel hetkel seda teha. Igatähes. Olge tublid, tehke oma plaanid ja ideed korda ning teoks ning.. take care!
PS: Ma ei saa siia jalka pilte lisada, sest mu mingi 1GB asi sai täis.. nojah. Järgmisel korral siis. -.-