ESIMENE SAMM

Bon Iver - Holocene

Enne kui ma juttu hakkan tegema, ütlen, et kui te vähegi viitsite, vaadake üleval oleva loo videot ka ära. See on reaalselt üks haigelt ilus video ning see laul ja.. oeh. Igakord kui ma selle uuesti avastan, ma reaalselt langen unistustesse ning igatsen seiklema. Ma tahaksin juba nii väga...

Üsna kaua aega on möödas sellest, kui ma viimati kirjutasin. Siis oli neljas märts, kontrollisin lausa üle. Peaaegu kaks nädalat! Aga kuna mul pildimaterjali vahepeal väga ei olnud, siis ma ei hakanud siia ka ühte-kahte pilti postitama. Eelistame ikka kvaliteeti kvantiteedile.
Mingiaeg ma käisin SÜG Alternatiivi pildistamas. Väga toredasti ning HÄSTI! kindlasti korraldatud üritus, mis mulle üle pika aja väga meeltmööda oli. Ilmselt oli üks väga suur põhjus ka see, et ma sain olla kaamerate taga. Kuidagi vabam on olla nii. Juba liikumise poolest. Sinna kuhu niisama ehk jalga ei tõstaks, pole kaameraga mitte mingi mure ronida. Põhjus, miks ma seal kaameratega mööda saale ja lava ringi sain tuiata, oli see, et õpilasesindusest helistati ning tehti selline ettepanek teha sellest väikene film ning kui aega leian selle kõrvalt, siis ka pildistada. Põhiröhk oli esimesel, kuid kui filmikaadri jaoks materjali mõnel hetkel ei olnud, siis kondasin teise kaamera taga ringi - pildistades.

Ma arvan, et te ilmselt eristate need pildid ära tavalistest piltidest. Vähe teise meeleolu ja olekuga. Pole vast raske, ma loodan. Igatähes, see oli väga vahva ning ma loodan järgmise aasta peale meeletult! Ma postitan kõige viimaseks selle video, mis ma kokku tegin, et te ka näeksite, mis toimus! :)
Homme on laupäev. Homme alustan ma päeva ilmselt nimekirja koostamisega, seejärel pakkimisega ning igasuguste akude (kaasaarvatud enda) täislaadimisega, sest päev peale seda, alustan ma teekonda Austriasse. Teen oma esimese sammu sinna, mida ma tegelikult tahan ja ma pean tunnistama, et see tunne on meeletult hea. See aasta tõotab tulla hea ning annaks jumal, et see nii ka oleks. Ma-ma-maailm on  nii-nii ilus paik!
Järgmine postitus tulebki peale seda reisi, ilmselt suure laadungi piltidega, mida ma püüan seal jäädvustada. Pluss videokaamera võtan samuti kaasa. Ma pean seda sammu kuidagi ning maksimaalselt jäädvustama!

Minu jalutamishooaeg hakkab uuesti hoogu sisse saama. Kui talvel kärepakased ilmad olid, siis ei ajanud kuidagi miski õue, sest vahet ei olnud, kui paksult ma riides olin, alati oli mul kusagil külm. Ja eelnev lause ei olnud vingumisena mõeldud. Ma võin seda kannatada mis tahes asja, kui ma selle otsuse olen ise langetanud.
Eile jalutasin kaks tundi mööda linna ning parki ringi. Kõrvus oli kõlamas Bon Iveri plaadid. Ühe poole neist kahest tunnist otsisin õiget tänavat oma sihtkohale, mida ma ülesse ei leidnudki, sest enne jõuti mind ülesse leida. Õhtused jalutuskäigud hakkavad taas igapäevaseks muutuma.
Aga ma soovin teile kõigile nüüd ilusat vaheaega, laadige end täis ja käige ja unistage ning kuulake head muusikat. Kui teil on soovi kuidagi minuga ühendust pidada selle nädala aja jooksul, siis minu twitter püsib avalikuna, mida võite aeg-ajalt lugeda. Püüan sinna äkki paar sõna postitada oma esimese sammu kohta :) Olge tublid! Paid!