THE CHRISTMAS TREE

Ja juhhei,  kätte on jõudnud jälle aastas see aeg, kui saab otsi kokku tõmbama hakata aga enne seda maha pidada üks suur toidupralle ja kõik muu, mis selle jõulutralliga seotud on. Näha ära kõik oma sugulased-sõbrad-tuttavad ning mitu päeva järjest endale näost sisse ajada kapsast ja kartulit. Seega valmistage oma maod ette- tuleb raskemat sorti söögiorgia!

Pean aga samas ütlema, et meie peres ei ole see traditsiooniline jõulupralle nii sügavalt arenenud ning tegelikult möödub see minu jaoks üsna valutult ja enamasti ühe päevaga. Ja lisaks sellele kõigele ei ole ma maailma suurim jõulufänn ning tegelikult mind isegi natukene häirib midagi kõige selle juures, kuid samas mulle meeldib jõuludega kaasnevad mõned asjad. See teeb mind küll üsna pirtsakaks ning väga kaugeks traditsioonilistest jõuludest ning selle tõelisest mõttest, kui pöörduda tagasi üldse usu ning piibli juurde, sest võtta välja religioonist mingisugune aspekt ning käsitleda seda ilma usuta, on ideepoolest üsna tobe olukord. Aga ma naudin jõulude juures kõige rohkem teistele kingituse tegemist, sest siis on igasugused kingitused inimestele kuidagi eriti põhjendatud, sest õeldakse küll, et kinkida võib ju igal ajal, kuid mõnikord inimesed ei taha seda ikkagi mõista, et see on või oleks normaalne, kui keegi toob sulle iga päev ja päevast-päeva kingitusi. Ning teiseks lemmikosaks on see toidu tegemine, mitte niivörd selle ära söömine. Mulle meeldib tegemise protsess. Mulle meeldib rohkem anda, kui saada.

Ma küll ei taha siinkohal väita, et mulle endale kingitusi saada ei meeldi! Meeldib väga! Aga siiski kui ma saaksin valida, kas ma teen või saan, siis valiksin suure tõenäosusega esimese variandi, sest too, kes kunagi ütles, et kingituse tegemine kellelegi on peaaegu sama, mis selle endale saamine, siis ta ütles küll seda hästi õigesti, sest ma küll rökkan rõõmust, kui ma ootan seda hetke, kui saan kellelegi oma pakitud või/ja nikerdatud kingituse üle anda, mis on läbi mõeldud ning mõne eesmärgiga tehtud, mitte, et põrutan päev enne jõule Selverisse ja ostan sealt võimalikult palju jõuluteemalisi asju kokku. Mulle meeldib pühendatult asjade tegemine.

Seega saab praegu nentida fakti, et kolme päeva pärast on jõulud ning selles vaimus me eile peale ebatavaliselt lühikest koolipäeva metsa läksimegi, karvasaabaste asemel kummikud jalas, kuusepuud otsima! Ma ausalt öeldes ei mõista seda ilmataadi fenomeni enam, et mispärast ta juba mitmendat jõulu järjest laseb taevast vihma alla, mitte lund nii nagu vanasti. Kas ma tõesti tüürin sinna tulevikku, kus ma saan lastele heietavalt rääkida, et minu lapsepõlves olid ikka talved valgemad, sest tõepoolest- miks see lumi ei võiks tulla maha detsembriks, mitte märtsiks. Ma ei taha küll väita, et ma maailma suurim lumehangede fänn oleks, sest mulle meeldib see fakt, et ma saan ikkagi päeval veel vajadusel rattaga sõita, kuid samas suuskadega lume nühkimisest ning nõlvadest kelguga allalaskmist igatsen natukene küll. Ühe ilusa lumememme koos päris porgandi ning söetükkidega tahaks kah valmis vorpida.

Kuid nentides fakti, et me käisime siiski kummisaabastega kuuse järel ning nägime kuuskedel lumemütside asemel vihmapiisku peal, mis ei tekitanud isegi enam imestust, kuigi vist oleks pidanud. Valisime oma kuusetoomise kohaks RMK riigimetsa, milleks on isegi olemas nii iOS kui Android app, kus on alakategooriana võimalik näha kuusemetsi, kus on sel aastal võimalik ise kuuske tuua. Kui olete metsast endale sobiva puukese leidnud, (sellele on ka tingimused olemas- igalt poolt pole ikkagi loodusõbralik seda kuuske võtta, meeldigu ta teile kui palju tahes) saab selle äppi kaudu ka oma väljavalitud kuuse eest tasuda pisikese sümboolse summa- kuni meetrine on näiteks kolm eurot. Seal äppis on ka mugavalt koht olemas, kus saab lihtsalt pisikese puudutuse tulemusena juba helistada ning niimoodi oma kuuse eest tasuda- pole vaja oma pangakonto koodikaarte ning paroole. Väga mugav ja võtab aega alla minuti! Seega mina soovitan kõigil teil, kel ehk pole võimalik vanaema juurest maalt metsast või maja tagant kuusepuud tuua ning mõtted on taaskord kas mõne kaubanduskeskuse poe eest endale kuusk soetada, hoopis tõmmata endale telefoni üks äpp (ja kummikud tõmmake kah jalga!!!) ning seejärel minna täitsa enda kuusejahile metsa, sest meil oli küll imetore! Ja selles vaimus soovin ma teile nüüd imelist kuusetoomist, kui te ikkagi otsustate seda teha ning veel ilusamat jõulu! Ma loodan siia veel selle aastanumbri sees veel jõuda ja pajatada teile äkki mo enda jõuludest! Olge paid ja tublid!