SAADAME TALVE PAIDEGA ÄRA

THE MARY ONETTES - CENTURY

Seekordses postituses on pudru ka kapsad segamini talve ja suvega. Või noh, ma ei teagi, kas ma saan antud aastaaega täitsa suve pähe kirjutada, kuid midagi sarnast ikka, hoolimata sellest, et ma juba viimased kolm päeva oma varbad ning sõrmed sügavale teki alla peidan. Saa siis sellest ilmast või asjast aru. Seepärast ma väga endale ette ei heidagi, kui ma siia sooje maikuu pilte ning lumiseid jaanuarikuu pilte segamini postitan.  Kokku ma need siiski krabasin ning teile näitamiseks üles ka vuntsisin.

Ma muideks ei saa ka õelda, et mu eluga midagi kohutavalt vahvat vahepeal juhtunud oleks. Ma ei taha ka sellega väita, et midagi huvitavat ning toredat ma pole oma päevadega peale hakanud vaid lihtsalt... Kas mul on oma igapäeva tegemistega nii kiire olnud taaskord või teine variant- ma olen ilgelt laisk olnud. Ja tegelikult on kolmas variant ka olemas ning selleks on need hetked, mil ma olen kookonisse tõmmanud end ja ainult iseendaga hänginud. Sellised eriliselt sotsiaalsed hetked on läbi saanud, mis vahepeal pea iganädalaselt toimus. Nüüd on ainult iseenda kohustused ning omad tegemised, mis tegelemist tahavad. Iseasi on muidugi ka see, kui palju neile tähelepanu pööratakse. Attention whores.

Ma käisin eelmise nädala jooksul ka torkasin oma naha alla tinti jälle natukene. See tähendab, lasin torgata, sest tegelikult meisterdas selle imelise koolibri mo varbakestele seltsiks veel imelisem Riin Ränk, keda te kõik võite facebookida ning Saaremaal ma erandlikult soovitan tema juurde tegema minna. Tal on lisaks kõigele lahe kass ka, kes teie varbaid samal ajal lõbusalt närib või lihtsalt pai ja tähelepanu nurub. Ma isegi ei tea, kas see linnuke näeb seal pildi peal liiga mannetu must junn välja või mitte, aga esimesed päevad jätkusid mul küll silmi ainult selle jaoks, sest tegelikult on see nii-nii kaunilt tehtud. Imeilusad peenikesed jooned ja õrnad varjud. Kunstnikud on ikka imelised inimesed!

Kunstnikud on suure tõenäosusega peast täitsa põrunud inimesed. Nad käivad tavaliselt alla, tõmbavad enda ligi tihti igasugust jama- narkootikumid, alkoholism, lõbumajad jne. Ja suuresti surevad nad ilmselt üksinduses, kurbuses, masenduses. Kunstniku teeb aga tavalisest alkohoolikust selle, et tema suudab endiselt kogu kurbuse ning halva juures hästi mõelda ning luua asju, mis inimesi mõjutab ja mõtlema paneb. Kunstnikud ON imelised inimesed!
Mul tuli see kirjutis meelde oma eelmise lausega eelmisest lõigust. Ma ei mäleta, millises meeltesegaduses ma selle oma märkmikusse kunagi vorpisin- ma ei tea isegi enam seda, kas ma olen selle kusagilt kiiruga maha kirjutanud või selle mõttesähvatuse tulemusel ise omaenda ajust välja genereerinud. Kui ma selle aga mingil hetkel avastasin, leidsin, et too on täitsa ilus.

Mul on vaja muideks kalendermärkmikku. No selline, kus on kuupäevad sees ja palju ruumi, kuhu endale kirjutada, kuhu ma minema pean, sest ma ei ole väga pädev seda oma telefonisse märkima ning koolipäevik, mis seni seda tööd teinud on, lõppeb peagi ära ning saadab suve tulekuga mind kuu peale. Aga ma tahan ilusat kalendermärkmikku, mõne ilusa pildikesega või üldse mingisugust kauni ja lihtsa välimusega. Seega, kui keegi teab ja on märganud kusagil midagi sellist, siis andke mulle ka teada ja päästke mind piinlikutest olukordadest, kus ma ei mäleta, mida ma tegema ning kuhu ma mingil ajal jõudma pean.

Hakkab seegi postitust omadega lõppu jõudma. Proovin mis ma proovin siin aktiivne ja tubli olla, ikkagi ei tule see alati täitsa nii välja, nagu ma lootnud olen. Tahaks õelda, et olen suvel tublim, aga ma ei julge sega ka lubada. Ma mingi aeg mõtlesin, et hakkaks tegema siia selliseid lühikesi postitusi mitte nii paljude piltidega aga siis võib-olla kaoks mingisugune.. minu blogi nägu ära, kui see üldse peaks eksisteerima.
Igatähes... Ma tõmbangi nüüd viimased otsad kokku. Teie kõik olge hästi tublid ja lõpetage see kooliaasta nüüd varsti hästi ilusasti ära ning siis saate puhkerežiimi peale üle minna, kui te end just ebameeldiva tööga suvel koormama ei hakka.
Pikad paid ja olge tublid!