SWEDEN

Biffy Clyro - Biblical

Ma kuulan praegu nii palju erinevaid bände ja nende uusi plaate ja kõik on nii hea, et ma ei oskagi enam otsustada, mida teiega siin jagada. Praegu mängib näiteks Bastille uus plaat, mille ma äsja tõmbasin ning see juba kõlab väga meeldivalt. Tegelikult olekski vist pidanud teiega mõnda sealt plaadilt olevat lugu jagama, aga neh, ma ei viitsi enam muuta. Olen selleks liiga laisk ja loge ja lohakas ja muud omadussõnad, mis vähegi siia ritta sobiksid.
Sellest hetkest, kui ma teile viimati kirjutasin, on juba omajagu aega möödas ka. Ja minu jaoks kahjuks üsnagi märkamatult. Veidi kurb on sellepärast.

Mul on nii nõme-kiire elu praegu. Kui leidub inimesi, kellele meeldib, et aeg eest ära jookseb ja kõik kiiresti läheb ja laabub ning juhtub, siis minul on aga vastupidine reaktsioon sellele kõigele. Ma hakkan koguaeg kartma, et ma ei jõua teha kõike seda, mida ma teha tahan ning neid asju ei ole just vähe, mida korda saata sooviksin. Näiteks on mul kahest pildistamisest pildid töötlemata, mille backstage te kõik juba kaunilt näinud olete. Aga pärispiltide töötlemine võtab palju rohkem aega ja mul EI OLE seda viimast asja. Nädala sees, viis päeva, on lihtsalt kõik kool. Noh, õeldakse ikka, et kes palju teeb, see palju jõuab. Võib-olla on viga minus, et ma ei suuda enam õhtul peale kooli õhtul-öösel muule, kui magamisele mõelda.

Ma lubasin endale, et see nädalvahetus ma ei tegele millegi muuga, kui ainult photoshopiga, kuid juba on laupäev kohe nähtamatult otsas ning ma ei ole ühtegi pärispilti veel töötlenud. Hoolimata sellest, et kell üheksa ma olin juba täna üleval ning pool kümme juba kodust väljas. Ma ei teagi, kas aeg läheb siis kiiresti, kui sul on palju teha või siis, kui sa teed seda, mis sulle endale meeldib. Mõlemal juhul on see halb. Aga paratamatu ilmselt. Ah, ühel päeval ma teen endale ise omad kohustused ja elan nendega, sest see on meeldiv. ÜHEL PÄEVAL!

Aga ma räägin nüüd teile natukene sellest ka, kust need pildid pärit on. Kaks lõiku.. või kolm, ma olen juba mingit üldist hägu ajanud ning kui te ei ole olnud näiteks usinad pealkirja lugejad, siis te ei tea seostada, et need võiksid näiteks minu Rootsi reisist olla. Mul oli tore võimalus minna oma õega ning tema sõpradega koos üheks päevaks Rootsimaale. Kuigi mulle meeldib erinevatesse paikadesse tunduvalt kauemaks jääda ning näha rohkem, kui mitu H&M ühel tänaval on, siis kosutas see siiski mu reisihimu veidi ning tuulutas mu pead. Kui saaksin, käiksin veel igal pool, kuid ma olen üliõnnelik selleüle, et mul oli see võimalus käia ning näha. Küll väikest osa, kuid siiski.

Ma tahaksin sinna maale nüüd üsna väga tagasi minna. Tegelikult olen ma nõus igalepoole minema, kui mul vähegi selleks võimalusi on. Kuid nüüd tahaks sõita näiteks Põhja-Rootsi ning viibida sealsetes mägedes. Või lihtsalt panna ipodist mõni hea plaat mängima ja jalutada mööda linna ringi. Ka seekord ma tegin seda, kui ma poodidest ära tüdinesin ning tegin hoopis linnale mõndasi tiire peale. Kuid alati oli see, et keegi liikus kusagile mujale ja ma pidin mingil määral ikka sabas käima. Mulle meeldiks vist üksi reisida.. või reisida inimestega koos, kes jagavad minuga veidigi sama maailmapilti ja arvamust. Mida vähem, seda parem. Kui asju ning resursse on liiga palju, läheb mõte uitama. Kui kõike saab, siis ei ole see hea. Eranditega.

Ma ise ei ole seekordsete piltidega väga rahul, sest Stockholm otsustas täpselt sellel päeval oma kohal lubada lumel sadada, ning ma ei raatsinud oma kolmandal silmal külmunud kujul vee alla jääda. Seega pildistasin rohkem siseruumides, kui õues, kuigi mulle oleks vastupidine olukord vähe rohkem meeldinud. Kuid pole hullu. Vähemalt midagigi ja ma tundsin röömu sellest, kus ma olin, mida nägin ja mida tegin. Kuigi kõike oleks võinud veidi laiemalt olla. Noh, see ole alati, et paremini saaks. Aga vähemalt sedagigi

Ma käisin Rootsis, samal ajal kui teised munchisid endale toitu sisse, linna peal jalutamas. Jalutasin kusagile kaugele ning leidsin plaadipoe. Ja sedaliiki poed on sellist sorti, et seal ma võiksin üsna kaua aega viibida. Astusin sisse ja sinna ma mattusin. Ma armastan plaate ja nende kujundust. Muusika füüsilist olemasolu. Ja mis mulle kõige positiivsem oli, oli see, et plaadipoes oli rahvast! Ja seda igas vanuses!
Mu lemmikosa kogu Rootsi reisi aja oli ilmselt see, kui ma nägin sinna jõudes neid pisikesi saarekesi, kaugustes midagi mägede sarnast. Nende saarekeste peal olid majad ning see kõik oli nii imeliselt armas, et ma elaksin seal kasvõi ise. Istuksin akna all ja joonistaskin. Nii ilus! Pildid on ka sellest!

Igatähes, aeg on jälle kurikuulsa viimase lõigu käes ning peab vist otsi kokku tõmbama hakkama ning alustan oma ööd TÖÖTLEMISEGA, sest homme on veel võimalus end igal võimalikul moel välja magada. Vahepeal, küll tükk aega tagasi juba, võttis ühendust minuga üks torekaunis neiu Birgit ning küsis minugi käest kurikuulsad 10küsimust. Ja ma otsustan seda kohta teiegagi jagada! Et siis seda näete SIIT.

Ma loodan, et mu järgmine postitus ei viibi nii kaua ning ma loodan oma asju ja aega planeerida, kuigi nüüd viimane nädal peaks ideepoolest üsna killer tulema. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Aga ma ei taha selle peale mõelda. Shitty things are shitty.
Olge toredad ning loodan, et pildid meeldivad!