2/3 - DONE

Gil Scott-Heron and Jamie xx - I'll Take Care Of You

Minu kolmest eksamist on tehtud kaks ning mõlemad edukalt. Teate kui hea tunne see oli, kui sa avasid ekooli ning nägid, et sa ei põrunudki kõige hirmutavamal eksamil läbi, vaid said positiivse tulemuse. Ma ei ole eriline põdeja ning lähen üsna rahuliku südamega igasugustele hirmutavatele asjadele vastu- nii ka reedel, enda matemaatika eksamile. Kolme tunniga pusisin seal midagi kokku ja tegin igast ülesandest võimalikult palju ära, et kõik punktid, mis mul vähegi võimalust saada oleks, ma kätte saaksin. Isegi kui lõpptulemuseni ei jõudnud, kuid vahepeal midagi oskasin- tegin ära. Ja kokkuvõttes! TEGIN ÄRA! Ma olen õnnelik. 2/3 tehtud. Järgmine kolmapäev viimane ning siis lõpetamine. See kaunis-kaunis lõpetamine. Mina isiklikult ei suuda pilte ära oodata.

Eksamite vahele on aga ka mõned toredad tegevused ära eksinud, sest kahjuks või õnneks ei suuda ma end koguaeg 100% õppimisele keskenduda. Olgu, ma suudaksin seda, aga selleks peaks olema sel juhul üks väga mõjuv põhjus ning minu enda sajaprotsendiline tahtmine ning tunne, et ilma õppimiseta ma hakkama ei saa. Näiteks ühel teisipäeval käisin ma Lost In The Abyss (klikake lingil, et nende Facebooki fännilehele saada ja sellega paremini tutvuda. promo-prooomooo) bändi pildistamas. See oli ainus suurem ja mahukam asi, mille ma ette võtsin enda enda matemaatika eksami nädalal. Samal õhtul sai ka paljud pildid ära töödeldud. Paar ideed on vaja veel ära teha ning seejärel saab selle kausta ka nn. mingiks ajaks sulgeda. Noh, mingi aja möödudes värske pilguga vaadates leiab sealt kindlasti veel midagi lahedat, mis ennem kahe silma vahele jäänud oli.
Siin kohe all on teile üks näidispilt ka. Võib-olla kunagi sheerin rohkem, preagu ei tea :E

Siis vahepeal ma joonistasin Taavile ta Rihanna valmis, mida ma talle juba ammu kooliajal teha olin lubanud. Viisin selle talle matemaatika konsultatsiooni ajal kätte. Lubas seinale panna. Päris naljakas minu arust. Samas tore ka. Igatähes tore jah. Reedel käisin metsas Victoriat pildistamas. Ma vaatan, kas ma saan natukene rohkem pilte suure postituse jaoks kokku, aga kui ei saa, siis postitan äkki paar üksikut pilti järgmisesse postitusse. Ma loodan, et ma ära ei unusta. Ja teiseks- ma tahtsin aitäh õelda nendele, kes eelmises postituses komentaaridesse midagi kirjutasid ja enda mõtetest. Te võite seda endiselt teha kas eelmise postituse alla või selle sama. Palju toredam on kirjutada, kui kas mingeid emotsiooniavaldusi pärast lugeda saab või mõtteid sellest, mida võiks kirjutada. Kuidagi.. parem :)

Härra Hamburg sai sõjaväes nüüd vabaks ning külastas üle poole aasta Saaremaad. Selle aasta aja jooksul, kui ta sõjaväes oli, nägin ma teda täpselt kolm korda. Ühe korra juulis, teine kord oktoobris ning kolmas kord detsembris. Päris tore oli teda üle pika aja näha. Vahva, jaajaa.
Üks suur muutus, mis veel toimunud on, toimus täna minu endaga. Nimelt ma leidsin, et on aeg teoks teha enda üks "ma tahan..." asi ning ma lasin enda juuksed maha lõigata. Ma ei tea kui palju blogilugejatest teadis minu eelmisest juuksekasvust midagi, kuid võin õelda, et nood olid kusagile poole selja peale. Õige pisut vähem. Möötes sai kusagil 19cm. Seega. Nüüd on mul õlgadeni lühikesed juuksed ning ma olen ise täitsa rahul. Vähemalt üks asi tehtud ning süda rahul. Vaheldus on ka tore asi.

Veel on meil üks salaettevõtmine Liisa ja Taaviga ning me vaikselt planeerime seda. Ma loodan, et tulemus tuleb lahe ning võimalikult kvaliteetne. Kui see kusagil suve sees peaks valmis saama, siis kindlasti ma jagan seda tulemust teiega ning teiegi võite seda edasi oma sõpradele jagada, kui see teile meelepärane peaks olema. Vaimusilmas näeb see juba megahea välja ning tulevikuks on ka tohutult plaane, mis muide segab juba preaguse asja planeerimist- mõtteid on nii palju, et neid ei suuda ühekorraga täitagi.

Varsti hakkame Gitaga ka enda plaani ellu viima jaa. Oeh, suveks on nii palju tegemist ja organiseerimist ning enamus suve on juba praegu totaalselt ära planeeritud, aga see on minu arust kohati täitsa tore. Ei teki õnneks sellist momenti või tunnet, et deem, mul ei ole mitte midagi teha. Kiirete aegade vahe peal on rahulikud päevad, kus saab end välja lülitada ning teha asju, mis meeldib igapäevaselt teha. Kusjuures tegelikult on viimane lause natukene valesti õeldud. Kõik need asjad, mis ma suvel teen ning mille pärast mul kiire on, on asjad mis mulle endale väga meeldivad ja seepärast ma need oma suvegraafikusse pannud olengi. Eks jooksvalt saab nendest kirjutama hakata siia, teen praegu endale teene ning elu lihtsamaks, et ei räägi kohe ära, millega ma tegelen. Suvekuude jooksul peaks vaikselt aimu hakkama saama, mis toimub, kus ma olen ning mis ma teen. Tore saab see igatähes olema!
Teie aga olge tublid praeguseks. Kuulake head muusikat, nautige enda suve(kellel see alanud on) ning tehke iga päev selliseks, nagu te tahaksite, et see oleks. 24tunniga saab nii mõndagi saavutatud, niiet wop-woop!