MEEL ON HEA

 Marten Kuningas- Tagurpidi Vaal

kuid ometi ringi jooksen
sind ei ole
illusioon

Kuulake eesti muusikat! See on nii ilus, kui te ei panusta Renate, Getter Jaani või Koit Toome peale. Eestis on nii palju head muusikat ning ma ei usu kunagi neid, kes ütlevad, et eesti muusika ei ole hea. Ma usun, et need inimesed ei ole iialgi võtnud seda aega, et Eesti muusikat korralikult kuulata. Vahepeal on suvi alanud suvi ning ma olengi täiskohaga suvepuhkusel. Kui ma vahepeal mõtlesin, et ma olen tubli ja lähen ka tööle, nagu pea igaüks, siis ma otsustasin ümber. Siiski ei.

Ja põhjus selleks on ka väga lihtne. Esiteks ma tahan lihtsalt.. olla. Teha spontaanseid asju, mis mu pähe tuleb, uuesti kaameraga aina rohkem aega veeta ning aina ilusamaid pilte tegema hakata, sest vahepeal oli küll nii kiire, et mitte kui midagi ei jõudnud ära teha. Nüüd on kuidagi nii palju vaba aega ning mulle nii meeldib see. Näiteks olen ma alati igatsenud aega, mil ma saaksin lihtsalt olla ning palju raamatuid lugeda. Ja teate- mul on see aeg nüüd! Ma külastan raamatukogu nagu toidupoodi ja ahmin endale raamatuid sisse. Maailmas on nii palju fantastilisi kirjanikke!!!

Lisaks sellele kõigele ma paningi suve alates oma koti kokku ning kolisin umbes nädalaks ajaks maale ära. Teate kui hea see oli! Ühel hetkel oli nii palju aega ning füüsiliselt sai tunda seda, kuidas tühjaks imetud akud uuesti täis laetud said. Paljajalu kuumal mullal ning need tunnid metsas silla peal raamatut lugedes. Mul on olemas üks oma lemmikkoht siin maamunal ning see on täiesti eraldatud väikeses metsas olev puust sild, kus ma maal olles koguaeg raamatut lugemas käin. Seal on nii vaikne, et ma kuulen ainult iseenda mõtteid ning seal olles ei ole neil varem nii palju ruumi olnud, kui seal.

Mul olid eile pulmad. See tähendab, mul olid järjekordsed pulmad. Juba mitmendad. Aga seekord oli see vist kõige ilusam ja parem, kus ma käinud seni olen, sest nii kauneid pilte, kui ma seekord sain, ma varem saanud vast ei ole. Vähemalt seekord ma tõstsin iseenda latti kõrgemale.. iseenda jaoks. Nii ilusad inimesed ja nii ilus valgus ja kõik oli kuidagi.. hästi. Ahmisin täna juba pilte ning töötlesin neid mingi osa. Vähemalt seni, kuni mu arvuti end ise kinni pani ja ma teda uuesti ei käivitanud. Ma homme teen edasi, sest ma nii tahan juba kahel teisel mälukaardil olevaid pilte näha!

Lisaks lähen ma varsti teadmata ajaks Tallinnasse ning kavatsen seal natukene pilti teha ning.. olla. Kaen seda maad ka seal pisut üle, sest pole seal omajagu aega siiski käinud ning olnud. Loodetavasti saab ka midagi tehtud. Ma tahan lihtsalt kogu seda olemas olevat aega iseendale. Iseenda otsimine võtab päris kaua aega ning ma tahaks päris täpselt aru saada, mis asi ma olen. Aimu ma olen juba ammu saanud aga.. ma ei ole veel kõiges päris kindel. Samas, kas ma saaksingi olla, on teine omaette seisev küsimus.

Igatähes. Ma ei oska enam sõnu leida, ma olen viimase kahe lõigu kirjutamiseks mitu suurt pausi teinud ja mitu head Marten Kuninga laulu ära kuulanud ning meenutanud, mis lood mul nende lugude taga on. Ja mida rohkem ma meenutasin, seda rohkem ma leidsin, et siia ei ole mul enam midagi sobivat kirjutada. Teile saadan ma teele igatähes pikad paid ning ärge end suvel ka üle oma kohustustega koormake. Võtke aega iseenda jaoks! :) Pai!